Turist Soomaa rahvuspargis

Soomaa, nagu nimi ise ütleb, pakub külastusrõõmu soos ja rabas laudteel matkamisest,  on väga populaarne kanuumatka sihtkoht ja seal esineb viies aastaaeg ehk suurvee periood. Selle üleujutusperioodi arhailise liiklusvahendina on säilinud ühepuupaadi ehk haabja kasutus, mille valmistamisõpetuse talguid tänapäeval Soomaal huvilistele korraldatakse.

Erandina asub Soomaa rahvuspark kahes maakonnas: Pärnumaal ja Viljandimaal.

Soomaa rahvuspargi keskus Viljandimaal

a) Kust turist saab infot ja pakutakse harivaid programme
* Soomaa rahvuspargi keskus
Soomaa rahvuspargiga tutvumist tasub alustada keskusest ja RMK teabepunktist, mis asub Kõrtsi-Tõramaal, Tipu külas, Kõpu vallas, Viljandimaal.

Mitmekesised võimalused ning head tingimused õuesõppeks on nii õpilastele kui ka täiskasvanutele. Programmide läbiviimisel õppe- ja matkaradadel lahendatakse erinevaid probleemülesandeid, tehakse lihtsamaid katseid, täidetakse töölehti, koostatakse postreid, loovtöid, mängitakse keskkonnamänge. 
Programmid on tasuta.

b) Soomal on mitmeid õppe- ja matkaradu:
* Koprarada
Sobib lühikeseks jalutuskäiguks (1,8 km). Rajal on laudrada, pinnasrada, hakkepuidurada, infostendid. Külaline näeb lammimetsa, kopraasurkonda, üleujutatavaid luhtasid, suuri põlispuid.

* Meiekose õpperada
Rada (2,8 km) viib mööda endist Kõpu-Jõesuu teetammi tutvuma Tõramaa suudmeala luhtadega. Pärandkultuurimaastikud, erinevad taimeliigid, kaunid jõekäärud, põlispuud, vanad talukohad, mida on veel võimalik ära tunda säilinud vundamentide ja viljapuude järgi.

Suvel saab Soomaal ka supelda!

c) Viies aastaaeg ehk suurvesi

Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga.
Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 7-8 kilomeetrini. Siis saab kanuuga sõita seal, kus muul ajal näiteks sõidutee kulgeb.

Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal.

d) PAN Parks võrgustik

Soomaa kuulub Eestist ainsana rahvusvahelisse ehedatena säilinud looduskaitsealade võrgustikku nimega PAN Parks.

Vaata uudist 2010. a. rekordilisest üleujutusest ehk
Soomaa viiendast aastaajast

Ülemaailmne PAN Parks võrgustik, kuhu kuulub ka Soomaa

e) Ühepuupaat ehk haabjas

Arhailine käsitööpärand - ühest puust paadi valmistamine, mille oskus on säilinud tänapäevani. Soomaal korraldatakse haabja valmistamise suvekursuseid.
Vaata pilte haabja olemusest ja valmistamisest (allikas: Soomaa):

f) Räätsmatka sihtkoht

Räätsadega (mis meenutavad jalanõu alla kinnitatud reketilabasid) saab rabas liikuda aasta läbi, kuid populaarseks on muutunud just talimatkad räätsadega lumises soos ja rabas.