Rännakul Eesti rahvusparkides
Turist Matsalu rahvuspargis
Matsalu on tuntud ja tunnustatud linnuvaatlusturismi sihtkoht.
a) Kust turist saab infot ja pakutakse harivaid programme
* Matsalu looduskeskus
Matsalu rahvuspargiga tutvumist tasub alustada looduskeskusest ja RMK teabepunktist, mis asub Penijõe mõisa II korrusel, Läänemaal.
Võimalus tutvuda püsiekspositsiooniga, mis tutvustab Matsalu rahvuspargi loodust ja ajalugu ning vaadata pargi esitlus-programmi või videofilme. Teenused on külastajale tasuta.
a) Kust turist saab infot ja pakutakse harivaid programme
* Matsalu looduskeskus
Matsalu rahvuspargiga tutvumist tasub alustada looduskeskusest ja RMK teabepunktist, mis asub Penijõe mõisa II korrusel, Läänemaal.
Võimalus tutvuda püsiekspositsiooniga, mis tutvustab Matsalu rahvuspargi loodust ja ajalugu ning vaadata pargi esitlus-programmi või videofilme. Teenused on külastajale tasuta.
Matsalu looduskeskus Penijõe mõisas
b) Matkarajad ja linnuvaatlustornid
* Penijõe matkarada
Raja alguspunkt on Penijõe parklas ja raja läbimiseks on võimalik valida nelja marsruudi vahel (3,6 km, 4,7 km, 6 km või 7 km).
Rada on kasutuses mitmete õppeprogrammide läbiviimisel, vee-elustiku uurimiseks on õppetiik Penijõe vasakul kaldal. Matkarajal asuvast 8m kõrgusest tornist on hea jälgida roostikus elutsevat linnustikku, rajale jäävad Lääne-Eestile tüüpilised loopealsed (alvarid), Viita puisniit. Näha saab kobraste pesakuhilaid ja tegutsemisjälgi.
* Rahvuspargis on 6 linnutorni (Keemu,Haeska , Suitsu, Penijõe ja Kloostri) ja kaks vaateplatvormi (Kiideva platvorm e. Priskuse tornike ja Rannajõe platvorm, mis on kaldteega - sinna saab minna ka ratastooliga). Kloostri, Keemu ja Jugassaare tornini saab sõita auto või bussiga, teisteni jõudmiseks tuleb teha jalgsimatk. Haeska, Penijõe, Keemu ja Suitsu torni juures on ka piknikulauad, kus saab kaasavõetud toiduga keha kinnitada.
* Poollooduslikud kooslused - ranna- ja puisniidud
Matsalu looduskaitseliselt ja esteetiliselt väärtuslikud maastikud on tekkinud läbi aegade kestva inimmõju tulemusena (seetõttu nimetatakse poollooduslikeks).
Vee alt vabanevatel rannaniitudel on karjatatud loomi, tehtud heina. Kasari luht on olnud ümberkaudsete talude heinamaaks. Eriti mitmekesist kasutust on leidnud puisniidud: sealt on saadut kütte-ja tarbepuitu, korjatud seeni, marju, ravimtaimi, tehtud lehisvihtasid ja heina, suve lõpul karjatatud loomi.
Ps. Matsalu rahvuspargis näeb ka omapärase nimega rändrahne - Näärikive.
* Penijõe matkarada
Raja alguspunkt on Penijõe parklas ja raja läbimiseks on võimalik valida nelja marsruudi vahel (3,6 km, 4,7 km, 6 km või 7 km).
Rada on kasutuses mitmete õppeprogrammide läbiviimisel, vee-elustiku uurimiseks on õppetiik Penijõe vasakul kaldal. Matkarajal asuvast 8m kõrgusest tornist on hea jälgida roostikus elutsevat linnustikku, rajale jäävad Lääne-Eestile tüüpilised loopealsed (alvarid), Viita puisniit. Näha saab kobraste pesakuhilaid ja tegutsemisjälgi.
* Rahvuspargis on 6 linnutorni (Keemu,Haeska , Suitsu, Penijõe ja Kloostri) ja kaks vaateplatvormi (Kiideva platvorm e. Priskuse tornike ja Rannajõe platvorm, mis on kaldteega - sinna saab minna ka ratastooliga). Kloostri, Keemu ja Jugassaare tornini saab sõita auto või bussiga, teisteni jõudmiseks tuleb teha jalgsimatk. Haeska, Penijõe, Keemu ja Suitsu torni juures on ka piknikulauad, kus saab kaasavõetud toiduga keha kinnitada.
* Poollooduslikud kooslused - ranna- ja puisniidud
Matsalu looduskaitseliselt ja esteetiliselt väärtuslikud maastikud on tekkinud läbi aegade kestva inimmõju tulemusena (seetõttu nimetatakse poollooduslikeks).
Vee alt vabanevatel rannaniitudel on karjatatud loomi, tehtud heina. Kasari luht on olnud ümberkaudsete talude heinamaaks. Eriti mitmekesist kasutust on leidnud puisniidud: sealt on saadut kütte-ja tarbepuitu, korjatud seeni, marju, ravimtaimi, tehtud lehisvihtasid ja heina, suve lõpul karjatatud loomi.
Ps. Matsalu rahvuspargis näeb ka omapärase nimega rändrahne - Näärikive.
c) Filmihuvilisele turistile
Hea on teada, et sihtkoha nime ja sisuga seotult on tunnustatud sündmuseks saanud
Matsalu Loodusfilmide Festival, mis leiab aset iga-aastaselt septembrikuus (vaata lisa).
Turismialast tegevust ja arendamist koordineerib piirkonnas loodud ühendus
Terra Maritima - Maa mere ääres (www).
Terra Maritima - Maa mere ääres (www).
